Reedel meid võõrustanud sügisene Washington sadas laupäeval paksult lund täis. Lund tuli mitu tolli ja meie oma hotellitoast välja ei läinudki. Pühapäeval olid taas plusskraadid ning lumi sulas ja vesi voolas nagu meil märtsis. Aga maad ei värvinud valgeks mitte ainult lumi - kohalikud olid kõnni- ja sõiduteedele tonnide kaupa soola raputanud. See avaldas mulle sügavat muljet - nagu vana hea labori reaktiivikapp oleks kõnniteedele laiali puistatud! Samas õitsesid lume sees viimased võõrasemad, aga rohetas ka luuderohi, seda ma küll poleks uskunud, et ta nii palju külma kannatab. Ilma lehtedeta puud on mulle üsna võõrad, vahvad on igihaljaste lehtedega suured puud, keda ka nägupidi ei tunne - mis teha, vilets kodutöö!
