Üle pika aja tuleb aega võtta, et midagi kirjutada. Täna õhtu just paras hetk, hakkas vihma sadama. Öösiti on varemgi tulnud, aga mina pole veel pihta saanud. Nüüd pidin hommikujooksule lisaks ka õhtul metroost koju jooksma. Jooksengi lausa kogu aeg. Hommikul alates kella seitsmest. Esialgu reeglina täpselt tunni rohelises ja jooksuriietes. Siis kiire tee ja võileib vms. Edasi peaaegu jooksuga metrooni, et pärast ümberistumisi veel hiljemalt kella 10-se bussi peale jõuda. Sellega pääseb 1 $ eest kõige kiiremini arhiivini.
Kaks päeva läks jälle, et meelde tuletada siinset süsteemi, valikuid teha ja tellida õigeid asju. Nüüd hakkas taas toimikuid tulema ja mitte vähe. Vähemalt niipalju, et ühe juba esitatud artikli pean tagasi võtma, et kohendada, lisada jne. Teise pean lausa ümber kirjutama jne. Lisaks jäi raamatukoguski veel üht-teist kibelema... Arhiivist tagasi jõudes jaksan veel paarile kirjale vastata ja pildistatud dokumendid arvutisse ümber tõsta. Miinimumarv päevas on u. sada lk igasuguseid dokumente. Õnneks on veel enam kui 2 nädalat aega. Loodetavasti peab tervis vastu.
Vähemalt on arhiivis söömine veelgi paremini korraldatud kui raamatukogus. Suur ja pehmete toolidega söögiruum, mis avaneb soovi korral terassile. Ise valid, kas prae (supi) kõrvale võtad maasikad, kirsid, ananassi tükid või segu kõigest. Hind jääb kindlasti alla 10 €. Isegi koos kohvi ja pepsiga, mis kipub tööpäeval lausa reegliks kujunema. Kindlasti kolmapäevast reedeni, sest siis on arhiiv avatud üheksani õhtul. Nii kauaks pole mina küll veel suutnud jääda, näis...
Eestisse klõigile emadele toredat emadepäeva, loodan väga, et minu ema seal kraavi ei kaeva!? Muide - siin tähistatakse ühtlasi seda pühapäeva ka naistepäevana. Töötava naise rahvusvahelist solidaarsusepäeva 8. märtsil ei tunta. Raadios oli küll kellelgi meeles Euroopa päev, aga siin kuuleb küll Euroopa, eriti Kreeka jt kohta pigem hirmujutte.
