Metropolitan Museum of Art

ehk üks maailma suurimatest kunstimuuseumidest pakkus meile silmailu ja sooja tänasel niiskel ja tuulisel päeval, kui ilmateade isegi natuke vihma lubas. Piisab mõnest tunnist, et üldistada: ilu on inimene enda ümber loonud aegade algusest. Näiteks need ehted siin kaugelt meie ajaarvamise eelsest ajast, kas nad ei tundu kaasaegsed?

Muidugi on Eerol õigus, et nii palju ringi kõndida ja ringi vaadata on üpris väsitav. Meie põlvkond ja vanemad meist on käinud Ermitaažis ja Tretjakovi Galeriis ning tundnud sama tunnet, et kui tahaks kõike läbi vaadata, läheks mitu nädalat. Aga kas ongi vaja kõike üle vaadata?

Igatahes tundus kunstisaalides kõndimine palju mõttekam kui ringivaatamine  ühes maailma suurimas kaubamajas Macy's. Ma nimelt suutsin meelitada Eero meeste peakatete osakonda külastama, sest olemasolev soni on mitu korda tuule alla võtnud ja oma teed tahtnud minna. Oleme ta siiski kinni püüdnud ja õnneks: nii suures poes ei leidu pealiskaudsel otsimisel peaaegu ühtegi meeste mütsi. Nii et kohtume Tartu Kaubamajas!

Maal & merel

Eilne päev jäi blogis vahele. Õhtuks võttis suur linn väikese ja võõra inimese hingetuks. Seepärast ei viitsinud ridagi kirjutada. Väsimisele aitas kaasa ka pisut jahe ja tuuline ilm. Aga küll me karastume, loodetavasti ei muutu päris teraseks (vaskseks). Niisuguseid toredaid kujukesi on 14. tänava metroojaamas mitmeid. Alustasime Manhattani ühelt keskväljakult.
Times nime kandva platsil peab iga turist auasjaks lasta endast pilti teha. Ümberringi on palju seda, mida sageli ameerikaliku eluga seotakse - reklaami, lärmi, erinevat värvi ja keeli kõnelevaid inimesi ning igasuguse pudi-padi pakkujaid. Kõige enam müüakse küll Brodway'l asuvate teatrite, kinode jms pileteid.                       Edasi läks pisut jahedamaks ehk paadisõiduks. Nn paadile ehk praamile mahub arvatavasti ligi 1000 inimest korraga, praegu sõitis maksimaalselt 400 Esimene sõit läks Manhattanilt mõnesaja meetri kaugusel asuva saarekeseni, millel kurikuulus Vabadussammas. Taas vist kõigi turistide üllatus - tegemist on üsna tagasihoidliku kujuga  Seda pettumust põhjustab vist startimine pilvelõhkujate vahelt. Meil lisandus veel suhteliselt tugev tuul ümber kuju.Õnneks tasus kogu vaeva ära järgmine - Ellise saar, kus asub immigratsiooni muuseum. Seal tegutses kontroll- ja garantiinipunkt neile, kes USA-sse rändasid kuni 1924. aastani. Mõeldud oli 0,5 miljoni sisserändaja vastuvõtmiseks aastas, aga jäi kitsaks juba varsti pärast valmimist 1880. aastatel. 1980. aastatel tehti sellest mahajäetud kohast asjalik muuseum. Merelt naasmise järel tuli meil veel kiiresti mingi pasta söömise koht leida ja siis edasi ei jaksanud rohkem midagi.