Turvakontrollis tehti see uus läbikiiritamine - jalad harki ja käed üleval. Vist polnud midagi liigset või puudu. Õige värava juurde jõudes, et lennuki mootoril on mingi viga ja siis hakati väljumisaegu edasi lükkama. Lõpuks saime maast lahti umbes samal ajal nagu esialgselt kavas oligi. Minu istumiskoht sattus vastu peldiku seina ehk alla ei läinud, aga selja tagant kostis sageli solinat jms.
Maandusime juba pimedas ja oli mõnus - 21 kraadi Celsiuse järgi! Eija maja leidsin pärast metroosõite raskusteta üles. Paraku murdus mingi kõnnitee kivi vastu põrutades koti käepide. Näis, kuidas tagasi tulen. Eija on pisut Kuopios elava Kadri tädi moodi, u. 60-63-ne proua. Võttis mind lahkelt vastu ja elamist võib taas aina kiita. Kõige vahvam, et täna õhtuks tõusis soojakraad u. meie 25 peale.
Raamatukogus lugejaks saamiseks pidin kaarti uuendama. Üks suhteliselt tõrges tõmmu poiss tegi seda, aga arvas, et minu perenimi on Eero. Siis läks alles lugemissaali arvuti taga jamamiseks. Teenindaja muutus närviliseks ja tuli minuga koos tagasi registratuuri. Tegime siis päris uue kaardi, aga saalis kordusid jamad, sest tellida mina oma nime alt ei saanud. Viimaks taipasin ise, et tollel poisil pole aimugi, kuidas eurooplastest metslaste nimesid tavaliselt kirjutatakse. Sir (huvitav, et enamasti nii ja mitte Mr kõnetataksegi) Eero aitas lõpuks tellima asuda. Nüüd olen paraja portsu otsas. Ligi 30 raamatut hunnikus ootamas. Hea, et fotoaparaat ikka töötab.
