Võõrasemad hakkavad lume alt jälle välja piiluma. Nende väljasulamine võtab ikka veel aega, usutavasti nädalapäevi. Õnneks lubatud lund kuigi palju täna lisaks ei tulnud. G.Washingtoni sünnipäeva otsustasime vääriliselt tähistada. Selleks otsustasime mitmed tema näopildiga rohelised paberid mõnda suurde poodi viia. Tänu eelluurele sai selleks valitud
Wal*mart'i nimeline kaubanduskeskus. Neid on ümber linna mitmeid, püüdsime leida kõige lähema. Lähim on muidugi suhteline. Autoomanikele küll lühike ots, aga metroo ja bussiga sõitjatele päris pikk retk. Kõigepealt tuli sõita metrooliini lõppu ehk u. pool tundi. Siis selgus, et järgmine buss läheb edasi 30-40 min. pärast. Äsja liinilt tulnud ja koju minema hakkav lõbus must bussijuht viis meid oma bussiga u. ühe kilomeetri kaugusele poest. Saime natuke meie üle naerda, et oleme valmis läbi lume edasi jalgsi minema. Leppis siiski, kui sai teada, et oleme pärit kuskilt Skandinaavia lähistelt külmalt maalt ja selliste oludega harjunud. Sealt, kust tema oma bussiga ära pööras, tuli edasi jalutada mitmerealise suure maantee servas või pigem keskel - ohutusribal, ligi kilomeetri. Aga kohale saime ja shoppamise elamuse samuti. See keskus oli ikka päris suur ning hinnad tundusid Eestiga võrreldes üsna mõistlikud. Eriti riidekauba puhul. Samasugused tooted ja suurused on Eestis kuni 2-3 korda kallimad.
Õnneks väga midagi tahta ei osanud, seepärast kulus enamus aega ringi kõndimisele ja vahtimisele-proovimisele. See vist ongi shoppamise puhul peamine. Üks kord ikka tasus seda kõike proovida ning oli päris huvitav kogemus - terve päev ühes poes! Mõned kaubad näivad esmapilgul üsna eksklusiivsed, kuigi keskus oli mõeldud keskmisele ameeriklasele. Väikestele poistele ja tüdrukutele saaks elektriauto suhteliselt odavalt: 2000-3500 krooni eest. Kui kaua selline sõidaks, kaua aku kestab, seda ei oska paraku arvata. Õnneks ei pea veel selliste asjade pärast muretsema.
Plastkottide hullustus on siin küll täielik. Meie kaupu tahtis meesmüüja toppida u. 20 väiksemasse ja siis edasi suuremasse kotti..Püüdsime vastu sõdida, aga siis anti neid lihtsalt peoga kaasa. Ta ei saanud aru, et me võime kõik ainult paari kotti koondada ja on piisavalt hea. Uuesti sellisele ringile minna ei viitsiks. Pealegi tuli tagasitoovat bussi ligi 20 minutit üsna kõrge lumehunniku otsas oodata. Ilma autota pole sa USA-s ikka mitte keegi.
