Kellalugu

Väga naljakas lugu. Elan siin juba mitmendat päeva ja arvasin, et olen ajaerinevusega kenasti kohanenud. Ainult kahel päeval oli keeruline hommikul õigeks ajaks arhiivibussi peale jõuda. Täna selgus aga, et elasin ikka veel omas ajas. Olin kella maandudes tunni aja võrra rohkem edasi keeranud, kui oleks pidanud. Seepärast tundus, et aeg kaob käest ära. Arhiivis olles ei märganud õiget aega kontrollida. Seda polnudki kerge teha. Seal on kolmel korrusel mitu kella, aga samat aega ei näidanud ükski. Alles täna linnas olles ja tänavatel olevaid kelli kontrollides taipasin, et olen liiga varajane olnud. Midagi seepärast küll tegemata ei jäänud, aga arhiivis oleks saanud vabalt tund aega kauem olla.

Minuga ikka juhtub, nüüd on loodetavasti õigem, aga kas ka parem? Praegu käisin pisut jooksmas. Kesklinnas seda küll teha ei saaks. Siin on rada suurte puude all, aga ikka oled enne üleni märg, kui nahk soojaks ning tund läbi saab. Tänaseks pildiks valisin majaesise peenra, kus on lisaks lilledele jms ka tomatid, mis kohe punaseks minemas. Kurke võin ise  võtmas käia, need saavad enne vanaks, kui perenaine tagasi jõuab.