Oli taas väga pikk päev - ärkasin kell viis hommikul ja praegu näitab arvuti kell 5.30 Eesti aega. Münchenist lendas lennuk ikka 9 ja pool tundi, mitte seitse nagu oletasin.
Väsitav, aga kõik läks kenasti. Taas tuleb kohe ameeriklasi kiita: jõudsin alles kella 10.30 õhtul viimasesse metroojaama. Paraku on neil siin ikka palju pimedam kui Eestis. Küsisin ühelt proualt teed. Kuna talle tuli abikaasa järele, siis võtsid nad mind auto peale ja aitasid õige maja üles leida.
See on suur, paljude tubade ja vähemalt 3 vannitoaga. Esimesel korrusel on uhke köök, tavaline söögituba, esinduslik - pika lauaga sõõgiruum ja elutuba. Ülemisel 2 suuremat ja 2 väiksemat magamistuba + abiruume. Maja ise suure aia sees ja mõnusas rajoonis, paarisaja meetri kauguselt algab nn terviserada, üks kohalike lemmikpaiku, kus puudevööndi sees pikki jooksuretki ja kõndi tehakse. Kaardilt vaadates on see ligi 5 km pikk. Eija on tööl maailmapangas ja seal on palk ilmselt väga hea. Ta on siin sõbrunenud kohalike eestlastega, ka nende poolt oli vastuvõtt hästi lahke. Sooja on siin taas mõnusalt palju, praegu veel üle 20 C õues!
Tänaseks on suur kuumalaine mõneks ajaks läbi, nii kinnitati selle Fulbrighti daami (?) poolt, kellega ametlikke pabereid ajan. Nagi varemgi võtab see hulga aega ja mitmed nende nõuded näivad äärmiselt tobedad. Kuumemaks uudiseks see, et pean endale formaalselt ka Bostonisse aadressi tekitama, sest minu "host" on sealne ülikool?! Eks ma vingerda kuidagi.
