nõukogude kooli kasulikkusest

Viimase septembri õhtu ja pool ööd tõestasid, et nõukogude aja tingimused arendasid inimeses teatud leidlikkust, mis siinsetes oludes ära kulub. Stippi jagav asutus avastas äkki, et tal peab olema 1. oktoobriks ülevaade minu edasjõudmisest. Selleks saadeti Pdf-fail, millesse saab küll trükkida, aga mitte salvestada. Minult oodati, et prindiksin selle kohe välja, paneksin allkirja, skaneeriks sisse ja saadaksin neile ja seda järgmiseks hommikuks. Paraku ei vedanud ma printerit kaasa ja õhtul seda kuskilt ssada...Eriti kui mälupulgale võtta ei annagi! Lõpuks leidsin lahenduse, mida kellelegi ei soovita, aga hädas ajab asja ära nagu varsti selgus. Mina trükkisin vormi sisse nõutud lahtrid täis, siis lasin selle vormi täisekraanile (siis ilma windowsi raamideta) ja pildistasin ekraanilt maha. Edasi tuli see pilt avada juba foto-stuudios ning allkiri joonistada. Siis foto omakorda Presto! page manageriga pdf-iks teha, sest tolle daami arvuti muud kraami vastu ei võtnud! Esialgu tundus arvutiekraanilt pildistatu peaaegu loetamatu, aga pdf-na sai piisavalt asjalik. See vabastas mind ligi nelja tunnisest sõidust linna teise serva ja tagasi. Küll ma olen ikka tubli!